Pilvede vahelt paistsid üksikud päikesekiired. Nende valguses laskus taevast vihmavarjuga Rein, meie loo sangar, roheline vihmavari käpas ja naeratus suul. "Auh, auh," haukus ta, mil ta käpad maad puudutasid, ja hakkas saba liputama. Paar inimesi kõndisid temast mööda ning imestasid koera karvkattesse kaduvat vihmavarju. "Auh, auh," taas ütles ta ja kõndis mööda tänavat alla elumajade poole.
Päike tuli pilvede tagant välja paistis Reinule peale ning ta hakkas ähkima. Ta läks puude varju ja kõndis edasi, kuni jõudis valge puuaiaga maja juurde ja istus sinna ette maha. "Auh, auh," ütles ta, "auh, auh," hüüdis ta. "Villu, kas sa saaksid välja tulla?" hüüdis ta nüüd ja siis uuesti: "Villu, kas sa saaksid välja tulla?" ning ootas ja vaatas. Paar noorukit kõndisid puiesteel, ühel neist jalgpall käe all, ja rääkisid omavahel: "Lööd tal nina moosiseks siis ta hakkab kohe pillima." "Jah, jah, tõmban talle lihtsalt täiega molli. Ma ükskord tagusin ühe homorasti ära ju. Ta sai täiega molli nagu. Ma lükkasin tal põialdega silmad sisse ja ta hakkas nutma." "Jah, jah." "Ta on täielik nuub ka nüüd."
Rein vaatas kurvalt nende peale ja mõtles nende tulevikule. "Mida neile räägitud on," kurvastas ta, "ma ei kujuta ette. Tõesti kahju, et inimesed sellist juttu räägivad." Samal hetkel tuli akna peale Villu, kes nüüd hüüdis: "Kes see oli?" kuid Rein oli lahkunud.
No comments:
Post a Comment